Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
muusika tüüpilisele näitele sarnaneva teosega. Mida kindlasti selle teose esimese osa (,,Allegro assai") juures märkamata ei saanud jätta, oli muusikalise materjali rohkus. Kahjuks oli seda nii palju, et võimsus muutus müraks. Mina, kes käib pea igapäevaselt koolis, on lärmiga mingil määral harjunud. Kuid mida peaksid tegema need, kes ei käi koolis? Asjalood ei läinud paremaks teises (,,Andante espressivo") ega ka kolmandas osas (,,Scherzo"), kus sürrealistlikkus veel selgemalt välja paistis. Nii mõnigi kord oli kuulda järgnevusi kakofoonilistest akordidest, mille kohta kindlasti ei saa öelda huvitav, veel vähem olid need hetked ilusad. Oli ka suvaliselt kõlanud pikki liine, mis meenutasid pigem harjutust Otsa kooli improtunnist kui mingit teost. Kolmandas osas oli mõnes kohas kuulda ka eriliselt eemaletõukavat kriginat. Tasapisi hakkasin aru saama, miks need inimesed vaheajal mantli