rajati 1932. aasta sügisel ning sai tegutseda vaid 1933. aasta juunini, mil seda tabas sama saatus, mis eelpoolmainitud ühingutki. Ühing propageeris energiliselt marksismi-leninismi, kuid varjas oma tegevust esperanto keele õppimise sildiga. Ühingu juhtkonnal olid sidemed “Humanitase” liidri Audovaga, samuti EKPga, ning ta tegutses kommunistide suunamisel. Seega oli tegu EKP katsega propageerida oma ideoloogiat legaalse ühingu varjus. Märkimisväärne on siin see, et esperantot käsitleti ühingus “mitte sihi, vaid abinõuna”. See on üks- üheselt aplitseeritav ka ateismile ning kinnitab veendumust ateismi kui vahendi rolli kohta Eestis. Üldiselt oli EW-aegne ateistlik argumentatsioon jõhker ning argumenteeritud arutelust oli asi kaugel. Toonastest ateistlikest tekstidest võib välja lugeda nii kleerikute kui ka usklike-vastasust, valdavalt aga on teravik suunatud siiski konkreetselt kiriku kui organisatsiooni vastu. Võib märgata ka võitlust riigi ja
August Alle ,,Lilla elevant" iseloomustab 20ndate aastate följetone. Ta on põliselt tuntuks saanud ühe luuletusega ,,Eesti pastoraal". Iseloomulikum on temale siiski terav epigrammiline stiil. Hendrik Adamson · 1919 Mulgimaa Mulgi kontektsit ja mulgikeelse luule kontekstis hakatakse teda ka tajuma ja tõlgendama. Samas kirjutab ta ka 30ndatel aastatel ka proosat. Ta armub oma kooliõpilasse, kuid sellest ei tule midagi. Suures hingelises kriisis hakkab õppima esperantot ja ka on selles keeles ilmunud teoseid. Ühtpidi külalauluku positisoon, kuid samas ka väga dünaamiline ja elav luulekeel. Artur Adson Ta saab tunnustuse valutumalt kätte kui Adamson, ilmselt selle pärast et ta on Siuru pundis. Ta stiil on palju vooljoonelisem (võrukeelne). Töötab ka välja võrukeelse 20nda sajandi standardi, toetub lapsepõlvemälestustele. Võrutraditsoonis on ta nö mallilooja, kuid eesti kirjanduse suures plaanis hakkab ta paaris käima Marie Underiga.
annaabi.ee 
