Eesti Kirjanduse Ajalugu II
nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu.
August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“.
Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920–
30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee
esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema
luulekeel on dünaamiline ja elav.
Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse. Adsoni stiil oli voolujoonelisem. Valdavalt kirjutas
võru keeles, vähem eestikeelseid tekste. Töötab võrukeelse luule standardi. Toetub lapsepõlve mälestusele. Teostes
nostalgiline toon. Eesti kirjandusloo suures plaanis hakkab paaris käima Underiga: lisaks abiellumisele ka paaži roll,
annaabi.ee 
