(+1845), 3) Sabium (+1831), 4) Apil-Sin (+1813), 5) Sin-Muballit (+1793), 6) Hammurapi (+1750), 7) Samsuiluna (+1712), 8) Abi-Esuh (või Abisu, +1684), 9) Ammi-ditana (+1647), 10) Ammi-saduqa (+1626), 11) Samsu-ditana (+1595). Sumuabumi ajal olid suurima poliitilise mõjuga Isini ja Larsa linnriik, kes võimutsesid vahedumisi Põhja-Mesopotaamia üle. Babüloni kuningail tuli kaua võidelda Mesopotaamia teiste amoriidi riikidega (Mari, Assur, Esnunna) jt. Isini ja Larsa vaheline võitlus kergendas Babüloni iseseisvaks linnaks saamist. Enne Hammurapi vallutusi oli domineerinud Isini linnriik, kuni a-ni 1794, millal vallutas selle Larsa kuningas Rim-Sin. (Huvitav, et 31 aastat hilem, veel sama kuninga valitsemisajal, langes Larsa ise Hammurapi saagiks...). Babüloni lahkulöömist Isinist toetas Larsa, kes lõi Isini linna rängalt. Isinile ruttas appi Assuri (Assur Assüüria pealinn) linna
· Võtsid kasutusele ratta,vankri · Lõid kirja · Neil oli vanem teadaolev koolusüsteem(astron.matem) Ehituskunst kurgaan kunstlik mägi, tornid-paabeli torn, templid, babülon. Kald-stoll on kaldkaeveõõs, mis on analoogne horisontaalse stolliga, kuid suue asub tunduvalt madalamal kui stolli lõpp. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Esnunna, Deri ja Susa (Shsh) ümber Hetiidid olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni. Hetid hõivasid Väike- Aasia keskosas karjakasvatuseks sobivad tasandikud. Tsikuraat kõrge, usuti, et ulatub taevani(astmiktempel) Gilgamesi eepos kõneleb veeuputusest. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2
annaabi.ee 
