V1= R2 h=56,282 * 5,94= 59107, 8 V2= R2 h=12,362 * 5,94= 2850,8 D=0,038/ 0,000056257= 675,5 2) V =R2 h =39,032 3,38= 16175,7 D= 0,046/ 0,0000161757= 2843,9 5)V=Sph V=983,5 7,94= 7808,99= 7809 Sp=39,23 25,07= 983,5 D= 0,063/ 0,000007809= 8067,6 ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest nr. 2 võib olla valmistatud alumiiniumist ja nr.5 võib olla valmistatud terasest ja samas ka ese nr. 6 võib olla valmistatud metallist kus on kasutuses ka alumiiniumi. Laboratoorne töö nr 3 Eritakistus 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid.
Katsekeha tiheduse arvutame valemi abil, kus: D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Katsekeha nr. 1 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 2 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 3 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 4 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 5 tiheduse arvutus: ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest 1. on valmistatud terasest, 2. Alumiiniumist. 3. on messing, 4. Puhul on tegemist samuti alumiiniumiga ja 5. on teras. Laboratoorne töö nr 3 ERITAKISTUS 1.Tööülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Kaks traadi, ampermeeter, voltmeeter. Traadi diameetri mõõtmine. Jrk. nr