Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Eesti järvetüpoloogia järgi kujutab Võrtsjärv endast omaette eripärast järvetüüpi. Tema
elustik on üsna liigirikas (ligikaudu 600 taime- ja 900 loomaliiki).
Taimestik. Võrtsjärv on tüüpiline fütoplanktonijärv. Bakter-, füto- ja zooplankton on levinud
ühtlaselt. Fütoplanktonis valdavad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab
septembrini või oktoobrini, mõnikord on täheldatud vee õitsemist ka kevadtalvel, jää all.
Suurtaimestiku osatähtsus esmatoodangus on tühine. Kokku on leitud suurtaimi umbes 110
liiki, nad katavad ligikaudu 15% järve pindalast, enim on neid järve lõunaosas. Tavalisim
kaldaveetaim on harilik pilliroog, veesisestest taimedest kaelus-penikeel ja tähk-vesikuusk.
Loomastik. Loomhõljumi mass on väike – umbes 1 g/m3. Kalastik on aegade jooksul
muutunud. Kolga-Jaani lähedalt kiviaegsest asulast leitud kalaluude järgi on Võrtsjärvest
püütud isegi lõhet
annaabi.ee 
