Isiksus ja ühiskond
omavahel seotud, nad ei olnud nii selgelt grupina eristatavad, mistõttu ta hakkas neid
nimetama teisesteks e sekundaargruppideks.
Sekundaargrupid tähistavad tal gruppe, mis on ühel teatud ajahetkel teatud
eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud. Sellistena nimetab ta koole, tootmisettevõtteid,
seltse. Neid gruppe hoitakse koos seaduste abil, kohtu abil, formaalsete käitumisnormide
abil. Siin omavad vahendatud e kaudsed sidemed tunduvalt suuremat tähtsust.
Ühiskonnas, kus inimene on esmasgrupis omandanud teatud käitumisnormid, ei ole kerge
neid hiljem muuta teiseste gruppide käitumise järgi.
Georg Simmel püüdis gruppe eristada nende suuruse järgi ja eristas suuri ja väikeseid
gruppe. Ta sattus küll ise raskustesse seletamaks kui palju peab olema grupis liikmeid, et
ta muutuks suureks grupiks, aga põhimõtteliselt tal õige tähelepanek, sest teatud
kriitilisest suurusest alates muutuvad grupi liikmete rollid, muutub grupi struktuur ,
muutuvad suhted grupis. Näit