Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused
Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse
kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas
kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud
ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu
juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks.
See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid
muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid
pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja
juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar
nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad
liikmed, näiteks rahvaarstid.