Postmodernism
teatrikriitikuna.
Tuntuse teatriringkondades võitis Stoppard absurdimaigulise värssparoodiaga ,,Rosencranz
ja Guildenstern on surnud" (1966). Samuti esimesse loominguperioodi kuuluv ,,Hüppajad"
on autori mõistatuslikumad näidendid, mida nimetatakse mõnikord ka filosoofiliseks
mõrvamüsteeriumiks a´la Umberto Eco. ,,Travestiad" on irooniline spekulatsioon Vladimir
Lenini, James Joyce'i ja Tristan Tzara kohtumisest.
1977.aastal külastas Stoppard esmaordselt Venemaad ja sellest ajast peale huvitavad teda
inimõiguste probleemid, mis on muu hulgas leidnud väljundi triloogias ,,Utoopia rannik"
(2002: ,,Reis", ,,Laevahukk" ja ,,Päästmine"). Selle tegevus toimub Venemaal, Pariisis ja
Londonis, läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult
läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks midagi muud kui vaid upooia, kinnitab nii
ühiskonnakorralduse kui ka inimloomuse ehituse suhtes skeptiline Stoppard. Talle