Soome-ugri rahvakultuur
juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates
rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad vepsa keelde reeglina halvakspanu ja põlgusega. Külast lahkudes jäetakse
vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal
midagi peale hakata.
Ajalugu
Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või
Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga
kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi
Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande
annaabi.ee 
