Vaalad
püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku
iseloomuga.
Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70
miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised
kaladest kihavad jõesuudmed kus oli toitu palju ja ohtu vähe. Esialgu toitusid nad madalas vees,
hiljem hakkasid toiduotsinguil ikka julgemini rannikust esmalduma. Lõpuks kaotasid nad sootuks
seose maismaaga. Uues elukeskkonnas muutus pika aja jooksul põhjalikult nende kehaehitus ja
eluviis. Keha kaotas kõik selle mis takistas libisemist vees karvakatte, tagajäsemed, kõrvalestad.
Esijäsemed muutusid loibateks, sabast kujunes lai, lame horisontaalne sabauim. Kopsud muutusid
elastseks ja mahukateks, võimaldades vee all viibida kuni 2 tundi. Naha alla kujunes paks rasvakiht,
asendamaks soojust hoidvat karvakatet