Riigikaitse õpik
ilmasõjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipriit ka läbi naha
ning oli nahka kahjustava toimega.
Esimese maailmasõja ajal toodetud keemilisi ründemürke võib pidada I
põlvkonna ründemürkideks, sest neid oli lihtne toota ning neid rakendati
ka tsiviilotstarbel keemiatööstuses.
Esimese maailmasõja ajal ei peetud Eesti pinnal ühtki lahingut, kus oleks
kasutatud keemiarelva. Seda laadi juhtumeid on teada aga Vabadussõja
päevilt. Esmajuhtum oli 1918. aasta 28. novembril, mil Saksa patareid ka-
sutasid Narva lahingus keemiarelva. Ka Punaarmee tarvitas 1919. aasta
sügistalvel Eesti üksuste vastu keemiarelva, kuid Eesti kaitseväele enamas-
ti kaotusi ei tekitatud. Eesti Vabariigi kaitsejõud rakendasid keemiarelva
Punaarmee vastu, kuid keemiarelval Eestis sõjategevusele mainimisväär-
set mõju ei olnud.
Eestis hakati uuesti keemiarelvaga tegelema pärast Vabadussõja lõppu
1923. aastal
annaabi.ee 
