Konfliktipsühholoogia
17
Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame
kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja
teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja
teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on
oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud
üldistustest.
Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis
kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles
suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist
sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib
saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise