SEMIOOTIKA AJALUGU II
Tähendustamine tähendabki tähenduse kujunemise protsessi. Kasutab kahte Kristeva mõistet selles
protsessis:
a) fenotekst -- loomingu lõppresultaat
b) genotekst -- see abstraktne, millest fenotekst lõpuks tekib.
Fenoteksti saab mõista tema lingvistiliste kategooriate ja tähendumuste läbi. Tähendustamise
funktsiooniks oleks keelematerjali tekitamine ja mina loomine, mis esindab seda tähendamist.
Teoses "S/Z" avaldatud koodid kujutavad endast dekonstruktivistliku kriitika esmaavaldumist.
Eesmärgiks pole mitte kirjeldada teksti struktuuri, vaid tungida mõtte formeerimise sisemusse ja
selgitada, kuidas antud teksti vastu võetakse. Analüüsib Balzac'i jutustust Sarrazin. Peamõisted, mida
Barthes formuleerib:
ideoloogia -- kui eriline märgiline ühendus, mida iseloomustab:
a) ideoloogia esindab teatud kindla grupi huve
b) imperialism, mille tõttu on tal tung universaalsusele