Metsatulekahjud Eestis
Põlevained kuhjuvad aja jooksul ning metsamuldadele on sageli iseloomulik paks turbakiht.
Tulekahjude sagedus varieerub vastavalt taimestiku tüübile, kuid paljudele regioonidele on
iseloomulik tulekahjude kordumine umbes 100-aastaste vahemikega."61
Ka Eesti tingimustes võivad metsatulekahjud mängida olulist rolli ökosüsteemide dünaamikas.
,,Tulekahju järgselt kujunevad erilised tingimused uute liikide sissetungimiseks naaberaladelt.
Põlenud ala mõningatel esmaasutajatel on eelised edukaks sigimiseks ja ala hõivamiseks. Teada on
rida putukaliike, keda tavaoludes kohtab harva, kuid metsatulekahjude järel üsna arvukalt." 62
,,Näiteks jooksiklane Sericoda quadripunctata on tüüpiline põlendikuala asukas juba esimesest
põlengujärgsest suvest alates."63
,,Uuringud näitavad inimese pikaajalist sõltuvust metsapõlengutest ja nende kasutamist inimese
58 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 10.
59 http://www.envir.ee/989284 (11.04.2010).