Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad
praegugi.
1.1 Asutusajaloost ja kultuurist
Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse
hiljem väljarännanuist. Esimeseks luterlaste kolooniaks Siberis sai Rõzkovo, asutatud
umbes aastal 1804. Küla asutajate ja asutamisaasta suhtes on uurijatel olnud eriarvamusi,
kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja
1A. Jürgenson "Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid"1998, lk 6-7.
saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel
hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate
luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega
olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid