Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate
paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast
tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati
väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud.
Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks
allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka
tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi.
Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga
allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik
leida midagi uut ja põnevat.
Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad
annaabi.ee 
