Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks
allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka
tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi.
Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga
allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik
leida midagi uut ja põnevat.
Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad
liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise
väärtusega kirjandus jm.
Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid,
valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm.
annaabi.ee 
