Torupill, kannel, lõõtspill
kromaatiline helirida koos kõigi poolnootidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga
nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie
nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse esllist pilli ka
venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tuula meister Nikolai Beloborodov ning
sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning
käsi liigub vaid nupureal üles või alla. Ühe käega on võimalik katta heliulatus kaks ja pool oktaavi. Esimene klahvakordion,
mille klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852
annaabi.ee 
