umpueql IeqB ruo sepnTq elood efntqgd preu es{e1e{eq lergfesg 'eEn1spo1epEunrqr etr"Aeglooseqe tles11e^e1qeEp mnpeslord esrure$oo{ nnd epnueelqord 's1nnd epruoelqord o$lep]eturu 6srle11es 'lesrurelmues r8rgurseo etuo se{npe elo Ie elg e$e spur 'pesnfqgdEp eprol sep 1e 61e{IuIlsJ 'FWleEq osntuptns eslle^ 1e nge{ nEee.rdsmoorslesrueEroqrsRRIrrBsrru "pro>Inlo n{Ipurlgl r6esr rg,r esnreEetr'aeprrEurur?prsR$I?uBqees Uqelpu ?>1pqe1uonnd n>IIAo1nJ i(epepueqg^ lpuroqg^ 1g,r)eploq tsIuryP1otepe8rgf"Esl elesnrrleEeuepueu sepm) . "rg 6 erJoool epEuerrr6 'suuqreetlln8o4 s4rqurl ef slesElgL4etqrwutr elles I{qeel eas6uru 'euf spg g "uooel
Vastamisi olid Rootsi ja Taani. Taani oli huvitatud vabast kauplemisest Venemaaga, mis pidi toimuma läbi Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa. Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks,
annaabi.ee 
