PORTUGAL Põhiandmed: Pindala: 92 080 km2 Rahvaarv: 9 803 000 Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: rooma- katoliku usk Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Lõunas aga tõuseb sademete hulk ja temperatuur, ent suved on siiski kuumemad ja talved külmemad Portugali rikkus: Kultuuripärand Merevallutuste ajalugu Mitmekesine loodus ja vahemereline taimestik Lissabon - iidne linn Kunst, käsitöö ja omapärane arheoloogia
maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on
Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond Demograafia Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Eksport Suurim eksport Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem
Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat.
Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn. ,,valuutakorvis" oli Saksa mark, Prantsuse frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir, Taani kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld, 3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui: 1) arvestusühik vahetuskursside mehhanismis; 2) kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus; 3) arvestusühik krediidimehhanismis; 4) riikidevaheline arveldusvahend; 1995 aastal asendati euroga (Olev Raudsepp, ,,Väike pangandusleksikon", Külim 1997). Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Kes kannab euroraha trükikulud?
annaabi.ee 
