Ürgne kutse
ükskõikne. Ning ta oli ühest silmast pime...
Õhtul puhus kõva tuul, Buck oli väsinud ja otsis endale tuulevarju, ta puges telki,
kus olid Perrault ja Francois, kuid mehed ajasid tema kiiresti sealt minema, Buck
läks tagasi teiste koerte juurde, kui neid polnud! Järsku vajus Buck lume alla,
miski vingerdas ta jalge all, Buck tahtis juba sellele kallale hüppata, aga see oli
Billee, sõbralik koer, Buck sai aru, et eskimokoerad peidavad ennast lume ja tuule
eest lume alla, seda tegi temagi, ning vajus koheselt sügavasse unne.
Ta ärkas alles siis, kui kuulis teiste laagrisolijate hääli. Francoius oli rõõmus, et
Buck õppis kõike kiiresti. Rakendile lisandus veel kolm koera, ning rakend tõttas
Dyea Kanjoni poole. Buck oli rõõmus, et saab töötada, ning sai aru, et talle isegi
meeldib see. Päev päeva järel rühkis Buck rihmade vahel. Buck oli alatasa näljane,
ning hakkas teistelt koertelt toitu varastama
annaabi.ee 
