õigust mõista teie üle kohut. ,,Raibe" Charles Baudelaire (Pariis 1959) Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul Ja vormid hajusid, kõik näis kui unenägu, See selge päev, kus paelus meie huvi Kus ainult aimatav on seos, Üks raibe maantee käänakul? Või nagu visandlik, umbkaudne joonehägu, Maas jalad harali kui kiimalisel naisel, Eskiisiks jäänud kunstiteos. Kõht ilgelt paljas, lamas laip, Üks peni tigedalt meid luuras kivi taga. Ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel, Seal kärsitult ta ootas vist, Märg mädast oli rohuvaip. et saagi kallale taas söösta õhinaga Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu saaks pärast meie lahkumist. Ja hõõgus maa kui lõõmav lee, Ah, sinagi mu arm, kord oled hauas all, kus
Seetõttu polnud tal nähtavasti erilist huvi teoseid viimistleda ega tungida detailidesse. Ta oli liiga iseseisev, liiga vaba, et allutada end mingitele kindlatele reeglitele. Tema mõttemaailm oli sageli liiga rikas uute ideede ja kujundite poolest, et ta oleks suutnud neid koondada kindlasse kunstipärasesse vormi. Nii võis ta pakkuda mõnelgi pool ootamatult kummalisi lahendusi ja võtteid. Tihtipeale osutusid need aga vaid mõttesähvatusteks, visanditeks, eskiisiks millelegi suuremale... Seetõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata või ehk kannatavad viimistlematuse all. Tema käsikirjad näivad tihti rohkem eskiiside või kontseptidena kui lõplikult valminud helitöödena. Võiks ehk peaaegu ütelda, et R. Tobiase loomingulise käekirja iseloomulikum osa avaldub visandites või lõpetamata jäänud teostes. Sellest tulenevalt on tema loomingu üldpilt küllaltki ebaühtlane, mis on nähtavasti ka takistanud selle laialdasemat levikut
annaabi.ee 
