Sport ja tervislikud eluviisid
Muuseumi(te) avamiseni tookord siiski ei jõutud, mõte muuseumi asutamisest aga jäi. Ja
kuigi 1918. aastal end iseseisvaks kuulutanud Eestil tuli esialgu oma iseseisvust kaitsta ja
tõestada, jõudsid ärksamad sporditegelased 1919. aastal spordi keskorganisatsiooni
loomiseni. Tagatipuks saadeti sportlased ka 1920. aastal olümpiamängudele, kust toodi
Eestisse ka esimene kuldmedal.
Aastal 1922. kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust
"Kalevi" põhikirja ESKgi võis "avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse
museumi". Spordimuuseumi loomise hingeks sai Peterburist naasnud sporditegelane
Tõnu Võimula. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse
jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud museaali.
Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal I Eesti Mängude raames toimunud
spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu.
Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960
annaabi.ee 
