Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn.
Gloria bastionide välisseintel on ka täna näha sissekäike kasemattidesse. Need on praegu varisemisohtlikud. ...kuni tänase päevani Ehkki rootslased Põhjasõja esimeses kokkupõrkes 1700. aastal Narva lähistel venelasi võitsid, ei piisanud sellest sõja võitmiseks. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Põhjuseks, miks veel tänagi oma mastaapsusega aukartust äratavad bastionid linna kaitsta ei suutnud, oli Narva asupaik jõe ääres. Jõe tõttu polnud ruumi ehitada bastionide ette muldkindlustusi, mis muutis bastionide kõrged ja võimsad kiviseinad otsesihtimisega kahuritule vastu kaitsetuks. Küllap mõistis seda ka Narva bastionid projekteerinud sõjandusinsener Erik Dahlberg,
annaabi.ee 
