pöördemomendi suuruselt ja suunalt ning muudab auto veojõudu ja kiirust. Käigukasti abil lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kahevõlliline käigukast koosneb vedavast ja veetavast võllist ning teda kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast kannab pöördemomendi vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Mehaanilised käigukastid koosnevad hammasratastest, toendite, tihenditega võllidest ja käiguvahetusmehhanismist. 3 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti
järjekorras. Vaadeldaval juhul on käike viis: esimese käigu puhul hambuvad hammasrattad 1, teise puhul 2, kolmanda puhul 3, neljanda puhul 4 ning viienda puhul 5. Tagurpidi käik saadakse läbi hammasrataste paari 6 Iga käik saadakse ühe hammasrattapaari hambumisega. Veetava võlli hammasratas on ühtlasi peaülekande vedav hammasratas: Peaülekanne kannab pöördemomendi läbi diferentsiaali auto ratastele. Kahevõlliskeemi kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast (Joonis 33) kannab pöördemomenti vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Et sellise käigu puhul võllid on otseühenduses, nimetatakse teda otsekäiguks. Joonis 33:Pikiasetusega kolmevõlliga käigukast. Niisugust skeemi kasutatakse laialdaselt sõidu- ja veoautodel käigukasti koostisosade juures.
annaabi.ee 
