Zimbabwe
rikkalikku viljasaaki paluda, ning tõendid näitava, et sellekohaseid rituaale korraldati Suur-
Zimbabwes veel kaua aega pärast seda, kui linn 15. sajandi lõpul suuremalt jaolt maha jäeti.
Teise teooria järgi oli linna vaimseks keskuseks mitte suur ringmüür, vaid hoopis akropol.
Akropolis asusid altaritaolised kivikõrgendikud ning 30 graniit- ja steatiitkuju. Võib-olla
kujutasid sammaste otsa asetatud skulptuurid kunagiste valitsejate vaime ja kuulusid
esivanemakultuse juurde. Kujude suur hulk näitab, et neil võis olla usutseremooniates keskne
roll.
16. sajandi aluseks oli Suur-Zimbabwe maha jäetud. Taas oskavad ajaloolased vaid oletada,
miks see nii läks. Ümbritseva savanni vaene pinnas ilmselt ei talunud sellise koormusega
põluharimist, nagu linna elanikkonna toitmiseks vaja oleks läinud. Seega võisid toiduvarud
ammenduda ja asukad olid sunnitud mujale rändama. Teiseks teguriks olid kahtlemata
annaabi.ee 
