V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Meelsamini oleksin kärbse
pea kui lõvi saba.»
«Imelik!» vastas preester mõtlikult. «Ometi on tore' munder väga ahvatlev.»
Nähes, et kaaslane on mõtetes, lahkus Gringoire tema juurest, et minna imetlema
naabermaja portaali. Varsti tuli ta tagasi ja ütles käsi kokku lüües:
«Kui te nii palju ei tegeleks sõjameeste mundritega, siis paluksin ma teid,
ülemdiakonihärra, tulla seda ust vaatama. Olen alati öelnud, et Aubry maja esitrepp on kõige
toredam maailmas.»
«Pierre Gringoire,» ütles ülemdiakon, «kuhu te selle väikese tantsiva mustlastüdruku olete
jätnud?»
«Ah Esmeralda? Te pöörate jutu nii järsku teisale.» «Kas ta polnud teie naine?»
«Oli küll, meid pandi paari katkise kruusi juures neljaks aastaks. Muuseas,» lisas
Gringoire, vaadates kavalalt preestri otsa, «kas te siis ikka veel temale mõtlete?»
«Kas teie ei mõtle?
«Ah, harva. Mul on nii palju tegemist!..
annaabi.ee 
