Õiguse üldteooria õppematerjal
allutatud normi- ja struktuuriteooria ülesehitamise. Selle baasiks on uusimad õiguse ja õigusteaduse
põhiprobleemide keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika
kasutamisele õiguses ja jurisprudentsis.
Kõrgeim tase, milles avab end tänapäevane keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eelkõige
normide ja käitumise seoste seletamises. Jutt ei käi pelgalt normide teooriast ega filosoofiast, vaid
eelkõige õigusnormide esitluslikust iseloomust ja nende kaudu esitatavatest kõneaktidest.
Kõneaktiteooria ja analüütilise jurisprudentsi seoste uurimine seondub J. L. Austini ja K. Opaleki
nimedega. Mõlemad väidavad, et teadused, mis tegelevad normidega ja nende jooksva rakendamise
küsimustega (eriti, mis puudutab õigust ja õigusteadust) puudutavad paratamatult normide võimalike
erinevate käsitlusviiside küsimusi. Norme võib pm käsitleda:
annaabi.ee 
