Õiguse üldteooria õppematerjal
K. Opalek on kõneakti teooria
seisukohtade abil pakkunud võimaluse selle dualismi ületamiseks. Ta esitab normide mittelingvistilise
kontseptsiooni, mis teeb vahet:
1) normeerimisaktil;
2) normil, kui selle produktil;
3) normatiivsel ütlusel.
Kõneaktiteooria kohaselt iseloomustab normeerimisakti pidev psühho-füüsiline käitumine. Norm pole
aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitlusliku
ütluse üks liikidest. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise otsustuse
tähendus. Normi kui otsustust saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi
mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide
keelelisele käsitlusele. Keele abil saab ja tuleb norme tundma õppida mittelingvistiliselt.
Kõneaktiteooria tänapäevases mõttes
annaabi.ee 
