Folkloristika alused
sotsiaalajalooga.
Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni.
! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas
seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja
kasutatakse.
1. Hinnatakse minevikusündmusi ja nende mõju hilisemale ajale
2. esitaja vaatenurk, esitaja võib esitada loo vaidlussituatsioonis või olla esitluslik (meelelahutuslik)
3. jutustamisel tuleb uurida üldist sotsiaalset konteksti
4. arutelud või konfliktid erinevate ajalookäsituste vahel ei too kaasa ühe või teise seisukoha ainuvõitu,
ega loo ka uut ühtset ajalookäsitust, vaid pigem kujundavad arutelud nn oma ajalookäsituse uuenemist
Pärimusliku ajaloo tekstideks on peamiselt pajatused. Enamasti on materjal proosavormis, aga pole
välistatud ka laulud