Folkloristika alused
1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo
üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis;
filoloogilise suuna domineerimine);
2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude,
soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).
Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse.
Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist.
Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr)
Rahvaluule mõiste
I aineloendi kaudu:
- Jakob Hurt eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest
- 1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele defineerib rahvaluulet,
lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits)
- 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias
AINELOEND:
annaabi.ee 
