või mõnest teisest allikast) ning too ka lühike numbriline näide eelarvete koostamise kohta, sh eelarveridade arvutusvalemid vajadusel (10P): a) eelarve - Eelarve on rahaline plaan tulude ehk sissetulekute laekumisest. Kust ja kui suures ulatuses raha laekub ning kulude ehk väljaminekute arvestusest, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Eelarve koostatakse juhtkonna poolt. Mõningates ettevõtetes võetakse arvesse ka osakondade juhtide poolt esitatuid eelarveid. Eelarve on eelnevalt paika pandud osakonna või ettevõte käive, mille peaks määratud aja jooksul täitma. b) libisev eelarve- Libisev eelarve toimib siis, kui iga kuu lõpul ei täideta kindlat summat, vaid aasta lõpuks ( 9-12 kuu) täidetakse paika pandud eelarve. c) paindlik eelarve- Paindlik eelarve on eelarve, mida saab muuta asjaolude muutumisel. Eelarve muutumisel, saab selle uuesti täitmisele saata ning seejärel ümber teha.
See tähendab,et tema juurteks ehk nullkohtadeks ei ole 0 ega 1. g3(z)=z2+z+1, kui 0: g3(z=0)=02+0+10 ja kui 1: g3(z=1)=12+1+10. *Tekitav hulkliige on normeeritud. S.t et tekitava hulkliikme vanima ja noorima järgu kordajad on 1-d. *Tekitava hulkliikme kaal on mitte väiksem kui vigade parandamiseks/avastamiseks vajalik koodi minimaalne kaugus. S.t. et w(gr(z)) dmin *Tekitavaks hulkliikmeks võib olla mingi hulkliikme (zn-1) ühiskordsetest, mis rahuldab eelpool esitatuid tingimusi -> g1(z)*g2(z)*.....*gb(z)= zn-1 45. Eraldatavate tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.41-42) Infosümbolid säilitavad kodeerimise käigus oma asendi koodiplokis. Infosümbolite asukoht on vastuvõtupoolel teada. a)Mistahes suvalise infokoodi hulkliige korrutatakse: xk-1(z)*zr b) Nihutatud infokoodi hulkliige jagatakse tekitava hulkliikmega gr(z): xk-1(z)*zr/ gr(z)= Q(z) +Rr-1(z)
annaabi.ee 
