Gustav Suits
Aino
on Gustavi noorusest ka raamatu kirjutanud.
Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi
keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu
,,Tuulemaa", mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922).
1914 sai ta Helsingi ülikoolilt stipendiumi Pariisi, kuid maailmasõja alates oli sunnitud
naasma Soome. 1917. a revolutsiooni järel tegutses Suits lühemat aega poliitikas. Esitatas
tõrjuvat vastukaja leidnud märgukirja ,,Eesti Töövabariik" ja oli eesti välisdelegatsiooni
liige Stockholmis.
Kui 1919.a alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse kõrgkoolina, kutsuti Suits eesti ja
üldise kirjanduse õppetoolile. Tartu ülikoolis õnnestus tal ka karjääri teha, ning 10 aastaga
korraliseks professoriks tõusta.
1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita"
toimetamisest (1921-1922)