Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
klaasplaadist (joon. 8.10., 8.11)
Kui valgus langeb klaasplaadile, siis klaasplaati läbiv valguse osa on määratud nii ülemisel kui
ka alumisel piirpinnal peegeldunud kui ka klaasis neeldunud valguse osade suurustega (joon.
8.11). Langeva valguse osa, mis jõuab klaasi alumisele pinnale, on antud esitatav avaldusega
(1 - R) I o e-t. Alumiselt pinnalt tagasi peegeldunud valguse osa esitannab avaldus kujul R(1-
R)(I o e-t).
Seega klaasplaati läbinud valguse intensiivsus I on avaldatav kujul (joon. 8.10)
I=[ (1 - R) (I o e-t) ] - [R (1 - R) (I o e-t)]=(1 - R) (I o e-t) (1 - R) = (1 - R)2 (I o e-t)
Joonisel 8. 12 on esitatud erinevate klaaside läbilaskvuse spektraalsõltuvused. On näha, et
umbes 90 % nähtavast valgusest, mille lainepikkus on suurem kui 300 nm, läbib klaasplaati.
Lühilainelisemas osas väheneb läbilaskvus ja suureneb neeldumine. Millest on tingitud
annaabi.ee 
