Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
on varemalt sellele tähelepanu juhtinud: O.Schütler meelest olgu asulageograafia uurimise
objektiks meeltega tajutav inimasulate pilt, E.Oberhummer nõudis linnaplaanilt linna
horisontaalse ja vertikaalse sise- ja välisplastika esitamist ning E. Hanslik väljendas selget
arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis
tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad. Sellega sammub linnageograafia mööda
senisest ajalukku kalduvast esitamisvormist ja leiab üha kindlamalt oma pärisala ning sellega
kaasnevad ilusad ja väärivad seisukohad.
Linnageograafia mõiste.
Linnageograafia on inimgeograafia haru, mis uurib linnalisi piirkondi. Nendele
piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon,
inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning
rahvastikutihedus on tavaliselt suur.
Linnageograafia areng.