Väliskaubanduse esimene KT
tsekiks, v.a maksekoht, mille puudumisel loetakse selleks tseki maksja
tegevuskoht.
Käsktsekis märgitakse kindel isik, kellele tsekk tuleb lunastada. Käsktsekis võib
sõnaselgelt märkida üleandepealdise tegemise õiguse (maksesaamise õiguse
edasiandmise) või jätta selle märkimata.
Nimelises tsekis märgitakse kindel isik, kellele tsekk tuleb lunastada, ja märge
«üleandepealdise tegemise õiguseta» või muu samatähenduslik märge.
Esitajatsekis märgitakse, et see tuleb lunastada tseki esitajale. Esitajatsekiks
loetakse ka tsekki, mis tuleb lunastada kindlale isikule, kuid millel on lisamärge
«või esitajale» või muu samatähenduslik märge, samuti tsekki, milles
maksesaajat ei ole märgitud.
Rahvusvahelistes arveldustes on võimalik kasutada arveldusvahendina
välisvaluutatsekki, mis jagunevad:
matka- ehk reisitsekid;
pangatsekid;
eratsekid.