esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine. Vana folkloristika surus pärimusekandja kord kirjaoskamatu rahva, kord primitiivsete looduslaste hulka, nüüdisfolklorist on valmis uurima kasvõi professorite folkloori. Selle tulemusena on folkloor loomulik suurus igas sotsiaalses rühmas. Rühma liikmed tunnevad vähemalt ühiseid pärimusi, väärtuseid, kuigi üksteist ei pruugita tunda. Folkloor lakkab olemast kaduv suurus, mineviku pärand.
algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine. Vana folkloristika surus pärimusekandja kord kirjaoskamatu rahva, kord primitiivsete looduslaste hulka, nüüdisfolklorist on valmis uurima kasvõi professorite folkloori. Selle tulemusena on folkloor loomulik suurus igas sotsiaalses rühmas. Rühma liikmed tunnevad vähemalt ühiseid pärimusi, väärtuseid, kuigi üksteist ei pruugita tunda. Folkloor lakkab olemast kaduv suurus, mineviku pärand. Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja