Veljo Tormis
Samuti möönab ta,
et regivärsilise rahvalaulu ainus väljund tänapäeval on selle kasutamine, ka professionaalses
muusikas. Paljudel üritustel on Tormis olnud eeslaulja ning püüdnud inimesi panna tunnetama
regilaulu maagiat. Seda maagilist kogemust annab ta edasi ka paljudes oma teostes, millest
mõned sarnanevad koguni samanistlikele rituaalidele. Tormis tunneb väga hästi regilaulu
ettekandemaneere ning nõuab rahvapärast laulumisviisi sageli ka oma teoste esitajailt.
Rahvaluuleainelisi teoseid on juba Tormise varase loomingu hulgas. Üks varasemaid
sedalaadi töid on segakooritsükkel "Kihnu pulmalaulud", mis valmis pärast Kihnu-reisi 1959.
aastal. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari "Eesti
kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud",
"Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille