Maateaduste alused
Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline
või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn.
kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni
500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on
keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas! Samas on
suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas).
Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad
kahte tüüpi pelaagilised setted: (1) punasevärvilised savid, mis tekivad ülipeenest savihõljumist,
tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn-
oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud
omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes