Foneetika konspekt
- hammastel dentaalid
- huultel labiaalid
- keelehäälikud lingvaalid.
Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva
suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae
eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa:
keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda
jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg.
Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt
välja.
Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend.
Vokaalidiagramm.
- eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä)
- tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a)
- keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ)
- kõrged keeletõus on kõrge (i, ü, u)
- madalad keeletõus on madal (a, ä)
annaabi.ee 
