Narva Bastionid
poolbastionit nimega Justitia (Õiglus). Bastionide kaitseks kavandatud viiest raveliinist jõuti
valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna vahele planeeritud läänevärav. See
valmis alles 1822. aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja
tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats.
Narva bastionid on Dahlbergi süsteemile omaselt kõrgete ja võimsate esiseintega ehk fassidega.
Bastionide seintes asusid võlvitud käigud ehk kasematid linna kaitsjatele. Narva bastionides
(väljaarvatud Gloria) on kasematid kahekorruselised, 2 meetrit laiad ja 2-2,5 meetrit kõrged.
Valgus pääseb kasematti laskeavadest, mis on ehitatud umbes iga 7 meetri järel, kahuritele
laiemad ja püssidele kitsamad. Iga laskeaugu juurest saab alguse ventilatsioonilõõr, mille
eesmärgiks oli kasematist püssirohusuitsu välja juhtida. Kasemattide välisseinte paksus on
annaabi.ee 
