Reformatsiooni algus Liivimaal
mõistetakse poliitilis-territoriaalset tervikut 13.16. sajandini, mis hõlmas üldjoontes tänased
Eesti ja Põhja-Läti alad. Või nagu baltisaksa ajaloolane Leonid Arbusow määratleb meie
kodumaa toonast poliitilist kuuluvust: ,,Saksa koloonia Liivimaa, mis 13. sajandist alates
kuulus Saksa Rahva Rooma Riigi osana Rooma kirikule ning oli pühitsetud Neitsi Maarjale."
(Arbusow 1921:1.) Liivimaa oli jaotatud viieks piiskopkonnaks (kus asusid ka reformatsiooni
esirinnalinnad Riia, Reval, Dorpat) ja need oli maksukohuslased, kusjuures maksud, mis
laekusid paavsti rahakassasse olid Arbusowi sõnul väljakannatamatult kõrged (samas: 5-6).
16. sajandi alguseks elas kogu Eesti maa-alal ca 200 000 inimest. Linnadest oli
Liivimaal suurim Riia oma 12 000 elanikuga, Tallinnas elas ca 7000, Tartus ca 5000 inimest,
kusjuures linnades elas ca 8% rahvastikust. Tallinna elanikest moodustas ligi pooled eesti
soost inimesed, Tartus kaks kolmandikku
annaabi.ee 
