Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades
mullaviljakuse vahel.
Mõneski maakonnas kütitud kehamõõtmetelt väikeste loomade puhul pole tegemist
niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega.
Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei
valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks.
Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on
kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on
kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1
1
K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958.
7
3. Kiskjad
Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt.
annaabi.ee 
