"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
suunata kuid need aina küsivad kus Mari läks.
Üheteistkümnes peatükk: Kui "uus Mäeküla" ametivendade ritta ilmus, ei leidnud need tema küljest
midagi korravastast. Kõik uued ja uhked asjad olid tal. Mis nüüd Mäeküla kauba kuulsusse puutus, mida Jaan
nii suureks oli kütnud, siis leidis Prillup varsti, et mees oli rohkesti liialdanud. Teadagi, et vana Mäeküla
uuele oma müügikohad ilmutamata oli jätnud, ja nõnda pidi uus esipuhku piima, mis turul ära ei läinud,
liiga väheste poodide pärast hiljem uulitsatel käest andma. Ent need olid algusraskused, millest
Prillup lootis varsti pääseda. Aga rõõmude kauss Tõnu kaalul viibutab nende halbuste kausi kõrgele
üles. Piimakambris naisega talitada, lüpsisid vastu võtta, pütte koorida, võid vändata ja vormida,
piima ankruisse ajada - see üksi juba on tasu kõige eest. Ei, Tõnu on püsti rahul, Tõnu ei kahetse.