põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles. Treitera edasiliikumisel surutakse kokku järgmine element, see eraldub samuti ja nii moodustubki laast. Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul. Lülilaast tekib kõvade ja vähesitkete metallide väikese kiirusega töötlemisel (näiteks kõva terase töötlemisel). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud (vt.joon. a). Astmeline laast tekib keskmise kõvadusega terase, alumiiniumi ja tema
4. Teriku esipinna kuju tsükliliselt muutvad haardumisnähted teriku esipinnal. 157. Kirjeldada laastu teket üksteisele järgnevate nihete toimel, ideaalse kristallivõrega materjali korral. Teha joonis. Joonisel on näidatud põhimõtteliselt võimalik laastutekke skeem, mis eeldab haardumisnähete puudumist teriku esipinnal A ning struktuuri defektideta töödeldavat materjali. Lõigatava pinna nominaalne kontuur on tähistatud AA, teriku tipu trajektoorBB. Teriku esipinda surutakse katsekehasse jõu Fz sihis. Positsioonis I on toodud aatomite asetus katsekeha kristallvõres ja teriku asend pärast iga järjekordse nihke algust. Sidemed pinnast BB kõrgemal ja madalamal olevate aatomite vahel katkevad. Kuna omavahel nihkuvate aatomikihtide aatomid satuvad teriku esipinna aatomite mõjupiirkonda esipinna teekonna erinevate pikkustega lõikudel, kujuneb laastu välispind aatomite suurusjärgus konarlikuks. 158
annaabi.ee 
