Nimetu
kuldtükkidega just üle ei külvatud. Esimesel küll vedanud alguses keisriga, sest sattunud
sobival hetkel tolle silma alla. Aga isegi professoriks saanud vabahärral tuli vanaduspäevil
vaesuses virelda. Kui pärast surma ta vähene vara enampakkumisel maha müüdi, saadi kokku
kõigest 53 marka. Kuulus sõiduriist oli arvatud kõigest viie marga vääriliseks.
Rikkaks ei saanud ka Oberndorfi lukkseppmeister Philipp Moritz Fischer. Ta käis eluaeg
kundede juures oma esipedaalide ja piduriga jalgratta seljas, teenides nii oma igapäevast leiba.
Kõndinuks ta kombekalt jala, oleksid pürjelid talle kummardanud ja omasuguseks arvanud.
Kuid tema sõitis isegi küpsetes aastates veel lasteleluga, mispeale Oberndorfi linna
kõrgestisündinud pürjelitel jäi üle vaid imestunult õlgu kehitada.
Kuid 1884. aastal (ruttame siinkohal pisut ette) avas tema poeg Friedrich, kes oli pärinud oma
kadunud isalt tolle truu sõiduriista, terve jalgratta- ja kuullaagritehase
annaabi.ee 
