Kõrgkeskaeg
19.Talupojad ja mõisamajandus
Kõrajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid PõhjaItaalias,
LõunaPrantsusmaal ja Flandrias.
Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad
seisuste esinudkogud. Saksamaa valitseja OttoI lasi end 962.aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millests ai XXIII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik
LääneEuroopas.
XIXIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis
kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt SaksaRooma keisritega.
annaabi.ee 
