Varakeskaeg
Rootsi jagunes svealaste ja
götalaste vahel.
Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud
ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka
sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart.
Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik.
Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine.
Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning
hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma
laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli
päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat
Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid
kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines