muutmiseks, mille järel neid tavaliselt nimetatakse kas põletatud ookriks, põletatud sieenaks või põletatud umbraks. Teiste tuntumate muldpigmentide hulka kuuluvad mitmesugused punased toonid, mida mõnikord kutsutakse ka punasteks ookriteks. Neid toodetakse raudoksiidsetest hematiidimaakidest nagu Hispaania oksiid ja Pärsia lahe oksiid, musta -- magnetiidist, kollast - limoniidist, pruuni - sideriidist ja tumepruuni - püriitidest. Lisaks neile looduslikult esinevaile pigmentidele toodetakse mitmesuguseid sünteetilisi raudoksiid pigmente. Kaks kõige väljapaistvamat näidet on raudoksiidpunased - ulatuvad heledast türgipunasest indiaanipunaste toonideni - ;need on saadud raudsulfaadi kaltsineerimisel ning teiseks veneetsiapunane, mida saadakse raudsulfaadi kaltsineerimisel lubja lisamisega. Kokkuvõte Värvi sorte on veel väga paljusid, näiteks on ka akrüülvärve ja lateksvärve. Akrüülvärv
1832. a. algul tehtud uurimused käsitlevad indukstsioonivoolu tekitamist maamagnetismi abil. Järgmine Faraday uurimus, mille kallal ta töötas 1834. a. sügisel, käsitleb jälle elektromagnetilist induktsiooni ja nimelt enda- ehk omainduktsiooni. See on induktsioonvool juhtmes endas, milles ühendatakse või katkestatakse elektrivool. See küsimus kerkis päevakorrale, kui W. Jenkin juhtis Faraday tähelepanu vooluahela katkestamiskohal esinevaile sädemeile. Faraday taipas kohe, et siin on tegemist induktsioonivoolu tõukega, mis tekib seetõttu, et järsul voolu katkestamisel kaovad voolu magnetitungjooned, mistõttu tekib samas juhtmes lühikestusega samasuunaline induktsioonvool. 1835. aasta lõpul on Faraday uurimise alla võtnud staatilised (paigalseisvad) elektrilaengud ja nendega seoses olevad küsimused ala, mida ta seniajani oma uurimustes polnud käsitlenud,
annaabi.ee 
